Käesolev aasta on sundinud meid ümber hindama paljusid pika aja jooksul väljakujunenud arusaamu, millele meie maailmapilt on rajanenud. 24. veebruaril alanud Venemaa sõda Ukrainas on oluliselt muutnud seda, kuidas me mõtleme oma enda ning maailma julgeoleku üle. Ajalooliselt pöördelised sündmused on toonud Eesti, Euroopa ja Lääneriikide poolt jõulised vastused Venemaa ebaseaduslikule agressioonile. Euroopa Liit on kehtestanud enneolematus mahus sanktsioone Venemaa vastu ning NATO on teinud märkimisväärseid samme liitlasriikide julgeoleku tugevdamiseks. See kõik tähendab seda, et sel suvel Arvamusfestivalil arutame selle üle, mida muutunud maailma julgeolekuolukord tähendab Eestile ja meie regioonile.
Nii pakumegi 12.-13. Augustil Paides välispoliitika alal arutelupaika, kus kuulata põnevaid mõttevahetusi päevakajalistest küsimustest ning ühisel jõul mõtestada meie jaoks olulisi välispoliitilisi teemasid. Võtame arutelude fookusesse, kuidas on maailma meie ümber muutunud ning milline on Eesti roll rahvusvahelisel tasandil.
Loomulikult on teravdatud tähelepanu all 2022. aasta kõige kohutavamad sündmused. Mitmed arutelud keskenduvad eri nurkade alt Venemaa sõjale Ukrainas ja selle tulemusena muutunud julgeolekuolukorrale kogu maailmas. Seda teemat avatakse ühelt poolt Eesti ja Balti riikide vaatepunktist, NATO muutunud strateegia ja lisanduvate liikmete valguses, kuid ka arutledes, mida see tähendab globaalsetes jõupositsioonides Euroopa Liidu jaoks või Lääne ja Hiina suhetes. Teisalt kerkivad sõjaga seoses üles ka filosoofilisemat laadi küsimused, nagu võitlevate narratiividega ja väärinfoga toimetulek demokraatlikus ühiskonnas ning õigluse otsimine niivõrd ebaõiglaste sündmuste valguses, et taastada rahu, nii ühiskonna kui indiviidi tasandil.
Reedese arutelupäeva lõpetab Johannes Tralla kahekõne välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga, mis pakub mõtte- ja jutuainet Eesti välispoliitika väljakutsetest, võttes ette laia spektri ülemaailmsetest arengutest ja sellest, mida need Eesti välispoliitiliste sihtide jaoks tähendavad.
Ent Eesti eest ei saa seista ainult NATO ja Euroopa Liidu laua taga, vaid meie tugevus on meie inimesed. Maailmas elab ligikaudu 200 000 inimest, kes on Eesti juurtega ja kellel on oluline koht meie ühiskonnas ja meie maine kujundamisel. Seda käsitleme arutelus üleilmsest eestlaste võrgustikust, kus tõstatame küsimuse, kuidas igas maailma nurgas elavaid eestlasi ühendada ja nende koostööl Eestit suuremaks ehitada.
Koos Välisministeeriumiga korraldavad välispoliitika ala Briti saatkond Eestis, Tartu Ülikooli Aasia Keskus, Rahvusvaheliste Suhete Ring ning Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Tule kuulama, kaasa arutlema ja maailma mõtestama! Arutelud eesti, inglise ja viipekeeles.